Une olulisus ja kuidas see mõjutab meie tervist

Miks on uni väga tähtis?

Uni on ööst öösse korduv terviklik kogu keha haarav protsess. See mõjutab oluliselt aju tervist ja väga pikas perspektiivis avaldab suurt mõju vaimsele tervisele. On teada lühikese ja kehva une seos südame-veresoonkonnahaiguste, depressiooni tekke ja dementsusega. Igaüks on kindlasti tunnetanud ka halva une mõju enesetundele ja töövõimele järgmisel päeval. Ükski ravim, aine ega tegevus ei suuda asendada seitsme- kuni kümnetunnilist regulaarset und.

• Une tähtsus seisneb pikemaajalistes keemilistes ja struktuursetes protsessides, mis leiavad ajus aset selleks, et toimuks õppimine ja mälu salvestamine.
• Organism kasutab uneaega kasvuhormoonide eritamiseks. See seletab, miks noored inimesed vajavad rohkem und.
• Inimene kannatab palju kauem toidu puudust kui une puudust.
• Värskendava une ehk sügava une kõrval on olemas ka “väsitav” uni – uni, mis on rahutu,katkendlik, ühendatud raskete unenägudega. Seepärast on õnnelikud inimesed need, kel on hea, rahulik ja sügav uni, kes jäävad kergesti ja kohe magama ning magavad sügavalt ja rahulikult.
• Uni aitab kehal päevapingetest kosuda ning parandab keskendumisvõimet ja tööviljakust.
• Magades rohkem muutud negatiivsete emotsioonide suhtes ükskõiksemaks.
• Uni tugevdab õnnetunnet.
• Unepuudus võimendab päevaste stressitekitajate negatiivset mõju. Sellele lisaks tekitab seeiseenesest negatiivset stressi, mis tõstab kortisooli taset.
• Unepuudusest tingitud muud negatiivsed hormonaalsed mõjud on insuliiniresistentsus,kilpnäärme ainevahetuse häired ja kilpnäärmehormooni ebaühtlane eritus, mis pikemas perspektiivis võib alandada energiakulu, vähendada kasvuhormooni eritust ja testosterooni sisaldust.

Hea uni = hea tuju

“Negatiivseid stiimuleid töötleb mandeltuum, positiivseid või neutraalseid mälestusi hipokampus,” seletavad Po Bronson ja Ashley Merryman raamatus “NutureShock”. “Unevaegus mõjub hipokampusele rängemini kui mandeltuumale. Selle tagajärjel ei suuda unevaeguses inimesed meeldivaid mälestusi meenutada, kuid sünged mälestused tulevad neile suurepäraselt meelde.” Ühes eksperimendis uurisid teadlased fotode abil, kui tundlikud on katsealused teiste inimeste positiivsete ja negatiivsete emotsioonide suhtes. Need, kes polnud lõunauinakut teha saanud, muutusid õhtupoolikul eriti tundlikuks fotodel nähtud negatiivsete emotsioonide, näiteks hirmu ja viha suhtes. Teises katses uuriti, kuidas mõjub hommikune meeleolu kogu päevale. Nagu arvata võis, tundsid need, kes hommikut rõõmsalt (ehk väljapuhanult) alustasid, end ka paari tunni pärast hästi.

Unefaasid

Uni ja magamine ei ole niisama lihtne, et minnakse õhtul voodisse, tõmmatakse tekk üle pea ja ärgatakse alles hommikul. Uni sisaldab endas palju faase, millest kõik on olulised ning millest kõiki peaks kogema, et uus päev värskelt hakkaks. Järgnevalt lühike selgitus erinevatest une faasidest.

Esimene faas

Esimene une faas ongi üleminek ärkvelolekust unemaailma. Ajus võtavad võimust beeta-lained, fookus hägustub ja silmad hakkavad kinni vajuma. Kui selles faasis inimene üles äratada, siis ta ei pruugi arvatagi, et ta otsapidi juba magas. Uneuurijad toovad välja, et esimeses unefaasis aju aeglustab käiku, aeglustub südame töö, silmade liikumine ja hingamine, lihased lõdvestuvad ja võib esineda ootamatuid tõmblusi või võpatusi. See ülemineku faas ärkvelolekust sügavamasse unne kestab ajulainete järgi otsustades umbes 5–10 min.

Teine faas

See on une faas, kus veedetakse poole oma uneajast. See faas kestab 10–60 min, olles varastel öötundidel lühem ja pikenedes sedamööda, kuidas hommik läheneb. Sisenedes sellesse faasi, ümbritseva tajumine väheneb ehk inimest on raskem üles äratada kui esimeses faasis. Kehatemperatuur langeb, silmade liikumine peatub, hingamine ja südamelöögid muutuvad regulaarsemaks. Selles faasis toimub ka eelnenud päeva mälestuste töötlemine, korrastamine ja talletamine.

Kolmas faas – sügav uni

Kolmandat une faasi iseloomustavad veel aeglasemad ajulained, mida nimetatakse delta laineteks. Selles faasis olevat inimest on väga raske äratada. Selles une faasis on lihased täiesti lõdvestunud, vererõhk langeb ja hingamine aeglustub. See on kõige sügavam une faas, kus kehas saab käivitada parandamiseks vajalikud protsessid, muuhulgas tugevneb immuunsus. Samal ajal saab aju talletada õpitud faktiteadmisi. Kolmas faas kestab umbes 20–40 minutit, kuid erinevalt kergematele une faasidele on sügav uni varastel öötundidel pikem ja lüheneb hommiku lähenedes. Mida varem magama minna, seda rohkem öö jooksul sügavas unefaasis veedetakse ja puhanumalt hommikul ärgatakse.

Neljas faas – REM uni

Viimaseks faasiks igas tsüklis on REM uni, kus aju muutub jälle aktiivseks. Ajulained sarnanevad selles faasis kõige rohkem ärkveloleku ajal toimuvaga. Samal ajal kui ajus toimub teatav elavnemine, muutuvad jäsemed liikumatuks. Võib olla üsna ehmatav kogemus, kui teadvus hakkab vaikselt ärkama ja tekib tunne, et ei saa käsi-jalgu liigutada. Esimene REM une faas algab tavaliselt 90 minutit pärast uinumist ning kestab 90-110 minutit, sõltuvalt kellaajast ja muudest asjaoludest. REM une faasid muutuvad hommiku lähenedes pikemaks. Ka selles faasis toimuvad ajus mäluga seotud protsessid. Teadlased usuvad, et REM une faasis töötleb ja talletab aju emotsioonidega seotud mälestusi.

Mis juhtub, kui inimene piisavalt ei maga?

Une ajal olulised kehafunktsioonid taastuvad, inimene puhkab. Uni on sama oluline ja vältimatu nagu hingamine, vee joomine, söömine. Kui inimene piisavalt ei maga ning eriti kui seda juhtub sageli, siis inimene väsib ära. See tähendab, et ta on päeva ajal unine, võimalik, et pea valutab, kindlasti õpi- ja

keskendumisvõime alanevad. Unisusega on seotud kehvem tegutsemisvõime ja emotsioonide reguleerimisvõime.

Aju koosneb struktuuridest, mille ainevahetuse tase on kõrge ning tegevuse käigus toodetakse mürgiseid aineid, mis tuleb ajust eemaldada. Kui tekkinud kahjulikud ühendid beetaamüloid ja tauvalk jäävad ajusse, tekib ajurakkude kahjustumine ning pikemas perspektiivis on oht dementsuse arenguks. Unepuudus tekitab kehas ja ajus põletikulisi protsesse, mille käigus vabanevad ained kahjustavad otseselt ajurakke ja nende ühendusteid.

Une vähesus ja kroonilised põletikulised seisundid mõjutavad ka südame tervist.  Kui varem on omaks võetud, et vanemaealistel on uni kehvem ja lühem, siis viimasel ajal on mõistetud, et ka keskealised (keskmiselt 45-aastased) toovad välja subjektiivset kehva unekvaliteeti, mis on seotud kõrgemate vererõhu väärtustega arsti vastuvõtule pöördumisel. Vererõhuhaigus võib kulgeda pikalt inimesele kaebusi põhjustamata. Uuringud näitavad, et vähem kui seitsmetunniline uni tõstab oluliselt riski kõrgemate vererõhu väärtuste tekkeks.

Kuidas oma und toetada?

• Unegraafik paika ehk mine magama ja ärka alati samal ajal;
• 1-2h enne magamaminekut väldi telefoni ekraani, arvutit ja televiisorit;
• hoidu raskest õhtusest toidukorrast;
• mugav madrats ja voodiriided;
• tuba pimedaks, et keha saaks melatoniini tootmisega alustada;
• magamistoa temperatuur vahemikus 18-21 kraadi;
• raamatu lugemine, mediteerimine.Magamatus ja kehv unekvaliteet mõjutavad argielu rohkem kui esmapilgul oskaks eeldada. Kehvasti magatud öö annab endast terve järgneva päeva vältel märku. Häiritud on keskendumine ja töötegemine, produktiivsus. Toitumine ei pruugi nii tervislik olla kui võiks ning suhted võivad stressi, väsimuse ja negatiivse tuju tõttu sassi minna. Pidevas unedefitsiidis elades võivad endast varem või hiljem märku andma hakata ka tõsisemad terviseprobleemid. Suvi on käes, ööd on valged ja nii on kerge tervislikku unerutiini unustada. Ehk on võimalik mõnel ilusamal päeval võrkkiiges lõunaund magada.