Soolestiku tervis mõjutab otseselt elukvaliteeti

Kiudained ja nende vajalikkus organismis

Enam ei tohiks olla suureks uudiseks, et soolestikust saab alguse meie tervis ja selle kvaliteet. Kuigi on olnud aegu, mil sellest väga ei räägitud, on teadlased täna mõistnud, et soolestiku mikroobidel on tohutult olulisi ülesandeid organismi funktsionaalse toimimise seisukohalt. Ilma mikroobideta oleks elu võimatu.

Lääneriikide arstid on juba pikemat aega rääkinud sellest, et stress, halb meeleolu, hirmud ja üleväsimus on tihti põhjustatud saastatud soolestikust. Selle sümptomid on halb jume, lõtv nahk, kehv enesetunne, kiire väsimine, tähelepanu nõrgenemine, depressioon või agressiivsus, peavalud, arteriaalse vererõhu kõrgenemine, gaasid, kõhu puhitus ja allergilised reaktsioonid.

1931. aasta Nobeli auhinna pälvinud professor Otto Heinrich Warburg arvas, et nõrgenenud immuunsüsteem koos häirunud ainevahetusega soodustab vähirakkude teket ja levikut. Inimese ja bakterite loomuliku, tasakaalustatud kooselu häired põhjustavad düsbakterioosi, mis tähendab patogeensete mikroorganismide osakaalu suurenemist. Düsbakterioosi all kannatab enamik lääneriikide elanikke.

Soolestik ja seedimine

Soolebakteritel on väga suur mõju meie tervisele. Head soolebakterid kaitsevad meid mitmete haiguste eest, aga kui bakterite tasakaal on paigast ära, soodustab see:
– ülekaalu,
– sooltehaigusi,
– depressiooni, –
– 2. tüübi diabeedi teket.

Soolestikus elavad mikroobid võivad mõjutada lisaks ainevahetusele ja immuunsüsteemile ka ajus toimuvat.

Soolestikku kogunenud mürkained, allergeenid, mürgid ja bakterite elutegevuse jäägid kutsuvad esile seedehäireid, soolestiku sõbraliku mikrofloora tegevushäireid ning tekivad tingimused parasiitide arenguks. Peale selle, et jämesoolde kogunevad mürkained tekitavad kohaliku mürgistuse, levivad nad kogu organismis ning põhjustavad maksa, neerude, kopsude, südame ja veresoonkonna ning endokriinsüsteemi kahjustusi.

Tundub uskumatu, aga jääkainete mass organismis võib olla 5–15 kilogrammi. Ei ole siis imestada, et kannatame ülekaalulisuse, allergia, kõhukinnisuse ja unetuse all. Paljud naised pöörduvad näiteks nahalöövet märgates kosmeetiku poole, ent ükski kosmeetiline toiming ei anna oodatud tulemust seni, kuni soolestik ei ole puhastatud aastaid seal seisnud seedimata toidu jääkidest.

Soolestiku suhe ülejäänud organismiga

Meie organism töötab keerulise kooslusena, kus rakud ja organsüsteemid on üksteisega tihedalt seotud. Kaks olulist organsüsteemi, mis meie heaoluseisundit iga hetk aktiivselt mõjutavad, on kesknärvisüsteem ja soolestik.

Nende kahe süsteemi töö on omavahel nii tihedas seoses, et see on andnud põhjust nimetada soolestikku meie teiseks ajuks. Soolestiku limaskest ja aju valgeaine on immuunorganid. Nad on justkui ühe pere liikmed, mis tähendab, et kui üks süsteem saab häiritud, tekib kohe häire ka teises süsteemis. Seda, kuidas stressiga kõht lahti läheb, on paljud kogenud, kuid soolestiku seisundi mõju meie vaimsele tervisele märkame vähem, kuna need seosed on veidi varjatumad.

Vaimne tervis ja soolebakterid

Bakterid võivad mõjutada inimeste tuju, käitumist ja vaimset tervist. Selleks pakub sobivat kanalit aju ja soolestikku ühendav uitnärv. Närvi vahendusel reguleeritakse seedeprotsesse, kuid see kannab ka infot soolestikust ajju.

Arvamus, et soolestiku mikrofloora seisund on seotud vaimse heaoluga, pärineb enam kui saja aasta tagant. 1900. aastate alguses rõhutasid teadlased ja arstid seost seedetrakti seisundi ja vaimse tervise vahel. 1930. aastaks olid aga juba arvamused vastupidised. Arvati, et vaimse tervise häired on seedetrakti toimimist mõjutav tegur.

Huvi soolestiku seisundi uurimise vastu pole kunagi olnud suurem, kui kaasajal. Soolestiku mikrofloora uurimine on näidanud tihedat seost käitumisprobleemide, meeleolu ja mikrokoosluse tasakaalu muutumise vahel. Soolestiku mikrofloorat ja soolekeskkonna seisundit mõjutavad mitmed tegurid, millest peamine on toitumine. Immuunsüsteem ja selle vastupanuvõime on samuti soolestiku mikrokooslusega tihedalt seotud.

Uuringute tulemused

Uuringud on näidanud, et soolestiku mikrobioom mõjutab ajukeemiat ja käitumist. Näiteks inimesed, kes põevad ärritatud soole sündroomi koos sellega kaasnevate krampide, kõhuvalu, puhituse, gaaside, kõhulahtisuse ja kõhukinnisusega, kannatavad tavaliselt ka depressiooni ja ärevuse all.

Soolestiku mikrokoosluse ning depressiooni ja ärevuse vastastikune mõju toimib mõlemal suunal. Näiteks järeldasid teadlased, et igapäevane stress võib suurendada vastuvõtlikkust haiguste suhtes – alates depressioonist kuni ärritunud soole sündroomini.

Soolestiku mikrobioomi mõjutab serotoniini ja dopamiini tootmist. Tegelikult leidub soolestikus rohkem kui 90 protsenti keha serotoniinist. Serotoniin on seedetrakti motoorika peamine regulaator. Serotoniin on ka üks hea enesetunde neurotransmitteritest (ülekandeaine) ja aitab kaasa heaolu- ja õnnetundele. Tegelikult kasutab enteerne närvisüsteem enam kui kolmekümmet neurotransmitterit, sealhulgas serotoniini, dopamiini ja atsetüülkoliini. Isegi probiootikumidel võib olla terapeutiline toime ärevuse ja depressiooni sümptomitele.

Kuidas muuta soolestiku mikrobioomi mitmekesisemaks?

Mikrobioomiks nimetatakse meie seedeelundkonna baktereid. Teadlased on mõistnud, et mikrobioom on enamat, kui vaid mikroobid. Mikrobioom on kogu seedeelundkonna ökosüsteem, mis koosneb bakteritest ja erinevatest ühenditest, mida bakterid toodavad.

Täiendav kiudainete tarbimine aitab heade kõhubakterite kooslust rikastada. Selleks saab ise igapäevaselt oma menüüsse rohkem järgmisi toiduaineid lisades palju ära teha, näiteks söö rohkem:
– täisteratooteid,
– köögivilju,
– puuvilju,
– marju,
– seemneid,
– pähkleid ja kaunvilju.

Otseseid seoseid kiudainete tarbimise ja haiguste vahel on teadlased leidnud mitmeid. Näiteks on piisav kiudainete tarbimine oluline jämesoolevähi profülaktikas. Lisaks aitab ennetada südame ja veresoonkonna haiguseid, diabeeti ning muid metaboolseid haiguseid nagu ülekaalulisus ja rasvumine.

Headele bakteritele annavad jõudu juurde fermenteeritud toiduained ja probiootikumid.

Veel häid soovitusi:
– töötle toiduaineid minimaalselt,
– vähendada gluteeni sisaldavate toitude tarbimist,
– ole füüsiliselt aktiivne,
– ära suitseta ega kuritarvita alkoholi,
– beebipillid tekitavad kõrvalnähuna vaesunud mikrobioomi.

Mikrobioom ja allergiad

Kevad on allergiate kõrghooaeg ja seetõttu on eriti hea teada, et mikrobioomi tasakaalustamise abil on võimalik allergiaid leevendada või lausa ravida. Arvatakse, et soodumus erinevateks allergiateks tekib juba emaüsas, kui ema soolestikus elavad bakterid ei ole piisavalt heas tasakaalus. Veel peetakse allergiate tekkimise põhjuseks liiga steriilses keskkonnas üles kasvamist.

Viimase poole sajandi jooksul on allergiate esinemissagedus kasvanud. Teame lugusid lastest, kes aastakümneid tagasi mängisid muldpõrandal ja sõid koertega samas kausist. Ja neil ei olnud allergiaid. Põhjuseks võis olla see, et nende mikrobioom oli rikkalik, kuna nad puutusid väga paljude erinevate bakteritega kokku. Tänapäeval pigem puhastatakse ja desifintseeritakse ja pestakse asju ja keskkonda, milles viibitakse, liiga palju. Väikestel lastel ei lubata naljalt liiva ja mulda suhu pista, kuid võib-olla just siin peitubki põhjus, miks tänapäeval on allergilisi lapsi väga palju.

Tasakaalus soolestik tagab mugava argielu

Elu seedehäirete, nahaprobleemide või vaimse tervise hädadega ei ole mugav. Tihti otsitakse kiireid lahendusi vitamiinipurgist, kreemipotsikust või tabletist, kuid ennetamiseks sobib hästi ka teadlikkus sellest, kuidas meie igapäevased valikud nii toidulaua, keskkonna kui mõtete kvaliteedi suhtes meie soolestikku mõjutavad. Vahel on keeruliste tervisemurede lahendused lihtsamad, kui oskame arvata. Väikesed muudatused toitumises või kvaliteetsete toidulisandite tarbimine võivad tuua suuri muutusi ja võime ise rohkem vastutust võttes oma elukvaliteeti kõvasti parandada.

Tasakaalus mikrobioomi loomist on lihtsam alustada puhta soolestikuga. Selleks sobib hästi meie ZenCleanz One organismipuhastus – tee oma seedimisele restart!