5 nippi, kuidas vähendada stressi õige toitumisega

Eesti keele sõnaraamatu järgi on stress organismi pingeseisund kaitsereaktsioonina negatiivsete mõjurite vastu. Seega kogedes pikka aega stressi, on meie keha püsivalt pinges. See aga pole kaugeltki meie hea tervise, produktiivsuse ja üldise heaolu huvides. Jah, eristada saab küll kahte liiki stressi: positiivne ja negatiivne stress. Positiivne stress paneb tegutsema – inimene tunneb ennast üldjuhul hästi, ambitsioonikalt, tal on soov midagi saavutada. Negatiivne stress vähendab keskendumisvõimet, tekitab ärevust ja kurnab keha, viies haigestumiseni. Ent ka positiivse stressi puhul on juba täheldatud, et lakkamatult üha kiiremini-kõrgemale-kaugemale mõtteviis võib sillutada teed kiire läbipõlemiseni. Seega kui soovid, et sul oleks hea tervis, jaguks energiat ning enesetunne oleks iga päev mõnus, siis jälgi, et su elu ei oleks liiga stressirohke.

Stressi põhilised tegurid ja allikad

See, mil määral stressi tajutakse, on väga individuaalne ja ka stressi allikad ehk stressorid võivad olla inimesiti väga erinevad. Mõne jaoks võib juba hommikul sisse magamine tunduda talumatuse piiril stressi tekitav, teine võtab koondamist kui põnevat väljakutset ja võimalust arenguks. Üldiselt soodustavad stressi teket kiire elutempo, infomüra, eluga paratamatult kaasnevad muutused ja nendega toimetulek, kehv toitumine, vähene liikumine ja ka oskamatus end töömõtetest välja lülitada ja lõõgastuda.

Stressile vastuvõtlikkus

Stressile vastuvõtlikkust mõjutab nii geneetiline pagas, ümbritsev sotsiaalne tugi kui ka inimese iseloom, toimetulekuvõime ning üldised uskumused, millest inimene oma elus juhindub. Igapäevaelus kogetav stress tekib eeskätt katsumuste korral, kus hindame olukorda enda jaoks keeruliseks ehk me ise arvame, et ei tule ette veerenud väljakutsega toime, arvates, et meil puuduvad vajalikud võimed, teadmised, oskused. See tunne on väga tavapärane näiteks uues töökohas, uue tööülesande kallale asudes või kui oled sattunud enda jaoks uude rolli, näiteks lapsevanemaks saades.

Muutustega toimetulek

Mis tahes muutused – olgu positiivsed või negatiivsed – tingivad samuti väga sageli stressireaktsiooni, kuna oleme harjumustsoonist välja tõugatud ja peame kohanema uue olukorraga. Tegutsemiseks on aga vaja energiat, mistõttu keha koondab kõik oma energiavarud (ehk läheb pingeseisundisse), et garanteerida ellujäämine. Seega võibki ühtviisi sarnaselt stressi tekitada nii abiellumine kui ka lahutus, nii lapse sünd kui ka lähedase kaotus, nii töö kaotamine kui ka planeeritud töökohavahetus.

Kortisool

See ongi see salapärane ja keerukas inimese organismi programmeeritud mehhanism, mis on aidanud meil aegade jooksul ohuolukordadest eluga välja tulla. Tänapäeval ümbritseb meid võrreldes ürgajaga väga vähe eluohtlikke olukordi, ent tunneme end siiski vaimselt ohustatuna väga paljudest pisiasjadest ehk kortisoolitase on sageli kõrge.

Kortisool on neerupealistes sünteesitav hormoon, mida nimetatakse ka stressihormooniks. Selle tase veres on kõige kõrgem hommikuti kella 6-8 vahel ja kõige madalam õhtuti 20-22 paiku. Kortisool valmistab keha ette päevasteks tegemisteks. Kortisooli kõrge taseme hea külg on see, et tõusnud veresuhkrutase võimaldab kehal kiiresti lisaenergiat toota, valulävi on kõrgem ja paraneb ka lühiajaline mälu. Asja pahupool on aga see, et kõrgenenud reageerimisvõimega organismil ei ole lisaenergiat kuhugi suunata, sest tõsist füüsilist ohtu sageli ei ole. Püsivalt kõrge kortisoolitase nõrgestab immuunsüsteemi, hoiab vererõhu kõrge, vähendab viljastumisvõimet ja põhjustab liigsöömist. Pidevas stressis olemine võib tingida ka selle, et ühel hetkel keha ei oskagi enam kortisoolitaset reguleerida ning hakkab ise stressihormooni liiga palju või vähe tootma. See võib omakorda kutsuda esile kroonilise väsimuse.

Kindlasti ei tasu nüüd hakata stressi paaniliselt kartma, sest, nagu öeldud, see on elu loomulik osa. Ka uurijad toovad välja, et ilma stressita oleks meie elu muutumatu ja tõenäoliselt ka igav, sest stressita ei ole arengut ega motivatsiooni mitte millegi tegemiseks. Jah, stress on ebamugav tunne, aga püüda seda iga hinna eest vältida, tuleks õppida sellega lihtsalt paremini toime tulema. Saa sellega tuttavaks ja hoia seda enda jaoks mõistlikul tasemel. Milliste võtetega stressi kõige efektiivsemalt juhtida?

Stress ja toitumine

Nii ülemäärase stressi kui ka ärevuse vastu leidub palju häid ravivõtteid, mis ei nõua ei külaskäiku perearsti juurde ega isegi mitte apteeki. Esimese asjana võta luubi alla oma toidulaud, sest stress ja toitumine on omavahel väga tugevalt seotud, ja tee seal vajalikud parandused. Järgi põhireeglit: lisa oma toidulauale erinevaid vitamiine ja mineraalaineid, eelistades taimseid preparaate. Eemalda oma menüüst liigne alkohol, kofeiin, töödeldud, suhkru- ja rasvarikkad toidud. 

1.   Kontrolli oma vitamiinivarusid ja vajadusel täienda neid

Organismi hoiavad tugevana ja aitavad stressoritele vastu seista eeskätt B-grupi vitamiinid (mis on vajalikud ka tugeva närvisüsteemi tagamiseks), aga ka magneesium, D-vitamiin, tsink, kroom ja seleen. Iseäranis läheneva sügistalve eel võiks kontrollida erinevate vitamiinide taset kehas. Kui ilmneb, et kehal on vajaka mõnest olulistest vitamiinist, siis alusta toitumisest. Näiteks on head tsingi allikad erinevad seemned (nt seesami- ja kõrvitsaseemned), liha ja täisteraviljatooted. Seleeni leidub india pähklites, rasvastes kalades ning samuti lihas. Kroomi allikad on maks, aga ka täisteraviljatooted, õunad. Magneesiumi saab kõrvitsaseemneist, ürtidest (koriander, salvei), täisteraviljatoodest, kinoast, tatrast, mandlitest, india pähklitest ning erinevatest tumedatest köögiviljadest, aga ka tumedast šokolaadist. B-grupi vitamiinide saamiseks lisa toidulauale täisteratooteid, muna, aed- ning kaunvilju. Tõhus organismi vitamiinide varu täiendaja on ZenCleanzi vedelensüüm Feed-X, mis sisaldab ligikaudu 60 sorti erinevaid vitamiinirohkeid puuvilju, köögivilju, seeni ja ürte.

Väga paljud eestlased kannatavad D-vitamiini puuduse all. Ka talvel saab D-vitamiini päikesevalgusest, seega leia iga päev võimalus liikuda, soovitavalt värskes õhus ja päevavalguse käes. Toidust saab D-vitamiini näiteks piimast (ka taimsetele piimadele on sageli D-vitamiini juurde lisatud), seentest, munadest. D-vitamiini puuduse või madala taseme korral on aga igati loomulik ja soovituslik seda (ja ka teisi vitamiine) toidulisandina juurde võtta.

2.   Eelista taimseid toidulisandeid

Iga haiguse või tasakaalutuse vastu leiab abi ka loodusest. Stressi ja ärevusega aitavad toime tulla näiteks kuldjuur ja eleuterokokk, mis on toniseeriva toimega ning suurendavad füüsilist ja vaimset võimekust. Väekat kuldjuurt sisaldab ka ZenCleanzi fermenteeritud seenejook Mycelia. Kui sul on raskusi hoopis lõõgastumise ja unega, siis proovi palderjani, humalat, veiste-südamerohtu. Meeleolu parandav toime on leitud kannatuslillel ja safrani ekstraktil. Eespool nimetatud taimi kombineeritakse ka erinevate vitamiinidega ning 

3.   Maga piisavalt ja hästi

Kõige tuntumaks unehormooniks on inimese enda organismis toodetav melatoniin. Elustiilist tingituna (vähe päevavalguse käes viibimist, liikumist, liiga palju ekraani taga olemist) võib aga selle tootmine organismis väheneda. Unetus või lihtsalt kehv uni suurendavad aga järsult ka vastuvõtlikkust stressile. Ka aminohapped (nt L-trüptofaan, L-teaniin) soodustavad lõõgastumist ja kvaliteetset und. ZenCleanzi Inca ensüümijook sisaldab lisaks paljudele teistele organismi toetavatele koostisosadele ka 19 erinevat aminohapet.

4.   Hoolitse oma soolestiku hea tervise eest

Üha enam leitakse kinnitusi erinevate vaimsete tasakaalutuste ja soolestiku tervisliku seisundi vahel. Ka stress ja soolestik on omavahel tugevalt seotud. On leitud, et seedetraktil on oma sisemine (enteeriline) närvisüsteem. Kõhus olevad närvilõpmed vastavad ajust tulevale stressihormoonile. Kui tuleb signaal, et olukord võib minna pingeliseks, panevad stressihormoonid soolestiku aeglasemalt töötama, et rohkem verd jõuaks südamesse, kopsudesse ja lihastesse. Selle tagajärjel võib tekkida nt närvilise kõhu sündroom või soole ärritussündroom (nende sümptomid võivad osaliselt kattuda). Seega on fakt, et terve ja nauditav elu saab alguse tervest soolestikust ja seal elutsevate heade bakterite suurest kolooniast. Oleme loonud spetsiaalselt mikrobioomi toetamiseks ja tugevdamiseks ensüümide komplektid nii vedelal kujul kui ka pulbrina, mis on valmistatud köögi- ja puuviljadest, seentest ja ürtidest ning on mõeldud seedimise ja ainevahetuse parandamiseks ja käärsoole puhastamiseks jääkainetest.

5.   Pea meeles, et puhas organism on kõige aluseks

Seega alusta stressi juhtimist ja keha vastupanuvõime suurendamist oma organismi puhastamisest. Ükskõik kas tarbid vajalikke vitamiine ja mineraale toiduna või kontsentreeritud toidulisandina – jälgi, et see, mida sa tarbid, oleks kvaliteetne. Maksimaalse kasu saamisele aitab kaasa ka see, kui teed enne vitamiinikuuri läbi organismipuhastuse, mis eemaldab soolte seintelt sinna aastate jooksul kogunenud jääkained. Sel moel imenduvad ka kasulikud ained organismi kiiremini.